Ansambel Rüüt on hoogne, mänguline ja muusikalisi piire kompav kooslus, kes oma nüansirikka muusikaga pakub tõelist kuulamisrõõmu nii muusikagurmaanidele kui ka hoogsatele peolistele.

Ansambel Rüüt koosneb neljast liikmest, kes on tänaseks ühiselt tegutsetud viis aastat. Selle aja jooksul on ansambliliikmed üha enam kokku kasvanud, kuigi algselt kohtusid neli täiesti isevärki maailmadega muusikut.  Praeguseks nende helikeelde sulanud ühiseks tervikuks kokku iga liikme maailmast pärit värve, mille sideaineks on ühine suhtumine muusikasse ja loomisesse. Koos juletakse katsetada, murda piire ning otsitakse pidevalt värskeid kõlavärve ja nutikaid lahendusi.

Kuigi ansambel toetub oma loomingus eesti pärimusmuusikale, ei piiritle Rüüt ennast mõne konkreetse žanriga, vaid hoitab avatuna kõik uksed. Tänu sellele on iga lugu isemoodi karakteriga ja viib kuulaja rändama ainult talle omasele helimaastikule. Lisaks pärimusmuusika töötlustele esitab ansambel ka iga ansambliliikme sulest pärit omaloomingut. Rüüdi helikeele tugevaks ilmestajaks on ainulaadse teppo-tüüpi lõõtspilli kasutamine uuenduslikes võtetes  ansambli meesliikmete poolt. Rüüdi naisvokaalid on aga äratuntavad oma nüansirikka kõla poolest, sest oskuslikult kombineeritakse nii jõulist regilaulu kui ka sillerdavaid ja peeneid mitmehäälsusi.

Lisaks pärimusmuusika hoidmisele peab ansambel oluliseks loodust ja selle väärtustamist. Paljud lood plaadilt “Kadakad” on otseselt loodusest inspireeritud ja maalivad kujutluspilte niitudest, metsadest, merest ja maast. Nii viiakse kuulajad linnast välja, maasikaväludele, rannaniitudele ja suviste kadakate vahele igatsema ja armuma.

Saamislugu

Ansambli Rüüt moodustasid 2012. aastal teise ringiga Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse pärimusmuusikat õppima asunud tudengid Maarja Soomre, Maili Metssalu, Toomas Oks ja Juhan Uppin. Alustati kursuseansamblina, kuid ruttu avastati, et esialgu üsna kitsapiirilisena tundunud koosseis - kaks naisvokaali ja kaks eesti lõõtspilli - pakub tohutut katsetamisruumi ning on just see muusikaline väljund, mida kõik ansambliliikmed tol hetkel südames vajasid. Nii jäädigi kokku, ehkki neliku koolitee läks juba aasta möödudes lahku.

Esimeseks ühiseks hüppelauaks oli 2013. aastal Moostes konkursil “Moisekatsi Elohelü” parima kohustusliku pärimusmuusikapala töötluse auhind, mille preemia eest salvestati ka esimesed demolood. Stuudios ristusid teed tulevase ansambli “ihu-helirežissööri” Sten-Olle Moldauga, kes on ansambli oluliseks kaaslaseks jäänud tänase päevani.

Edasistel aastatel jätkusid osalemised erinevatel folkfestivalidel ja ka juba iseseisvalt ainult enda ansambli kontsertide korraldamised.

Aastal 2015 andis Rüüt välja oma esimese kauamängiva, mil pealkirjaks Maasikille. Plaat valmistati juba koostöös manager Merli Anstmaaga.

Nii plaati kui ka ansamblit on saatnud edu ja tähelepanu eriti just rahvatantsijate hulgas. Nii võideti 2016. aastal esikoht uute rahvatantsude konkursil “Pärimuse päitsed”. Loole “Orjalaul” tegi Maria Uppin seade “Külmapõli”, millega kaasnes ansamblile võimalus mängida 2017. aasta noorte tantsupeol staadionitäiele tantsijatele.

2017. aasta on Rüüt kuulutanud Kadakate aastaks ja kulgeb samanimelise teise albumi ilmumistähe all.

 Koosseis

  • Juhan Uppin
  • Maarja Soomre
  • Maili Metssalu
  • Toomas Oks